Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ning Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi president ja ITK larüngoloog dr Kristel Kalling jagas veebiseminaril Valgevene kolleegidega kogemusi hääleprobleemidest

Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ning Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi president arst-larüngoloog dr Kristel Kalling on enda ümber koondanud hääletiimi naiskonna, kuhu kuuluvad valdkonna parimad spetsialistid. 19. oktoobril toimunud seminaril räägiti videolarüngoskoopilise (VLG) uuringu läbiviimisest.

Eestis pöördutakse videolarüngoskoopilisele uuringule tavaliselt pere- või eriarsti (sagedamini kõrva-nina-kurguarsti, pulmonoloogi, neuroloogi, gastroenteroloogi) suunamisel. Uuringule tulijate põhikaebus on hääleprobleemid, viimastel aastatel on lisaks häälehäirele sagenenud kaebused tükitundele ja köhatamisele, millele pole õnnestunud lahendust leida või ei ole ambulatoorsel vastuvõtul kogu neelu ja kõri anatoomiat nähtud. Dr Kallingu sõnul on oluline arsti ja logopeedi koostööd: „VLG häälekabinetis vaadatakse uuringu käigus arsti ja logopeedi osalusel nina kaudu sisestatava video-optilise endoskoobiga anatoomilised struktuurid üle, kuid uuritakse kõri piirkonda ka dünaamiliselt kõne ja laulmise funktsiooni aspektist.“

Uuring kestab tavaliselt 10–15 minutit ning salvestatakse ka pildid ja video. Selline IT-lahendus annab võimaluse hiljem, korduval uuringul peale hääleteraapiat või operatsiooni võrrelda tulemusi. VLG uuring on valutu protseduur, mida tehakse tuimastuseta.

Minski Vabariikliku Otorinolarüngoloogia Teadusliku ja Praktilise Keskuse teadusosakonna juhataja dr Julia Jeremenko sõnul on seminaril kuuldu huvitav ja hariv. Videolahenduste kasutamine ravis on suund, mida ka Valgevenes soovitakse juurutada. Loodame väga, et saame viroloogilise olukorra normaliseerudes praktilisi seminare korraldada ning dr Kalling saab Minskis näidisprotseduuri läbi viia. „Selline rahvusvaheline koostöö on kasulik mõlemale osapoolele.“

Dr Kallingu sõnul varieerub häälekabinetti sattuvate patsientide vanus imikust eakani. Eestis tegelevad arstid ka noorsportlastega. „Uuringu abil on võimalik visualiseerida füüsilise koormusega tekkivat larüngeaalset obstruktsiooni (EILO – Exercise-Induced Laryngeal Obstruction) ja eristada seda astmast. Patsient tunneb kõri obstruktsiooni korral tugevat õhupuudust ning tal tekib vilistav hingamine. Kuna antud seisund tekib sagedamini noorsportlastel, siis uuringu ajal provotseeritakse patsiendil sümptomite tekkimist füüsilise koormusega, samal ajal jälgides, mis muutused tekivad kõris koormuse suurenedes.

Koostöö Valgevene partnerite ja spetsialistidega toimub Välisministeeriumi arengukoostööprojekti „Eesti IT-lahenduste tutvustamine ja e-tervise lahenduste rakendamine Valgevene tervishoiusektoris“ raames.