Ukrainlased õppisid Tallinnas vaimse tervise füsioteraapiat
Ukraina vaimse tervise spetsialistid käisid Ida-Tallinna Keskhaiglas nädalasel koolitusel õppimas
vaimse tervise füsioteraapia metoodikat – kehatajuteraapiat. See on üks juhtivaid meetodeid teaduspõhises vaimse tervise füsioteraapias ning seda kasutatakse laialdaselt Põhja-Euroopas.
„Ukraina tervishoiuvaldkonda abistatakse Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskuse ESTDEV toetusel ning tänaseks on algatatud koolitusprojektidesse kaasatud ka mitmeid ITK eksperte. Neis projektides meie inimesed nii koolitavad, kui kindlasti ka õpivad Ukraina kolleegidelt,“ ütles
Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsiooni- ja turundusjuht Inge Suder, kes Medicine Estonia klastri juhatuse liikmena koordineerib Ukraina tervishoiuspetsialistide koolitamist Eestis ja meie spetsialistide koolituskäike Ukrainasse.
Sõjast tingitud stress avaldab negatiivset mõju ka kehale, põhjustades füüsilisi vaevusi ja pingeid. Teraapia keskendub just keha ja meele seosele, aidates inimestel mõista, kuidas emotsioonid ja stress kehas avalduvad. See aitab leevendada füüsilist pinget ja parandada üldist heaolu.
Koolitust said Ukraina vaimse tervise spetsialistid. Koolitajaks oli Kirsti Niskala, kehatajuteraapia metoodika õpetaja Soomest, keda assisteeris ITK vaimse tervise füsioterapeut Kristi Neeme. Teraapiast saavad kasu Ukraina võitlejad ning nende lähedased.
„Vaimse tervise koolitused on vähim, mida me ukrainlaste heaks teha saame. Kui meil on võimalus ukrainlasi aidata, siis me loomulikult teeme seda. Nemad seisavad rindel ju ka meie eest. ITK-l on olnud Ukrainaga pikaajaline koostöö ja kümned meie arstid ja spetsialistid on omalt poolt panustanud ukraina kolleegide koolitustesse nii Tallinnas kui ka Ukrainas,“ ütles Inge Suder.
Ukrainlased: teisi aidates pead olema ise terve
Koolitusel osalenutest võtsime vestlusringi vaimse tervise spetsialistid-psühholoogid Ukraina eri piirkondadest: Ivanna Zaleska (Ivano-Frankivskist), Karina Osadcha (Harkiv), Tamara Biben (Taga-Karpaatiast), Viktoria Homishin (Lvivist), Valentyna Moskaljova (Odessast).
Mida te siin õppisite sellist, mida te veel ei teadnud?
Valentyna: See metoodika, millega me siin kokku puutusime, oli meie jaoks uus. Me oleme iga päev, iga minut pinges ja nii kummaline kui see ka ei ole, ei tunne me selle stressi tõttu valu – meil puudub oma kehaga kontakt. See metoodika andis meile võimaluse enda peal tunnetada, milline tasakaalu puudus on nii terves kehas kui keha erinevates piirkondades.
Kuidas te läbi selle metoodika saate inimesi aidata?
Valentyna: Rindelt tulnud haavatatutel on esmalt vaja pigem füüsilist sekkumist. Selleks, et tekiks võimalus teha tööd vaimse tervisega, läheb vaja aega. Saame seda meetodit kasutada hilisemas rehabilitatsiooni faasis.
Ivanna: Selle teraapia käigus õpib inimene looma kontakti oma sisemise maailmaga ja see on väga efektiivne nii vaimse kui füüsilise tervise toetamiseks.
Kui palju te praegu olete oma töös puutunud kokku sõjast tulnud inimestega?
Valentyna: See on meie igapäevane töö. Need sõjaväelased, kellega me kokku puutume on äsja rindelt tulnud. Praegu on käimas sõja väga aktiivne faas, võitlejad tulevad rindelt, saavad abi ja pöörduvad kohe seejärel tagasi rindele. Nendega töötades on vaja kasutada hoopis teisi tehnikaid. Aga nende jaoks, kes tulevad koju, on just see uus tehnika sobilik, mida Eestis õppisime – see teraapia on mõeldud pigem inimestele, kes on sõjast tulnud ja vajavad rehabilitatsiooni, et pöörduda tagasi tavaellu.
Tamara: Ma olin ise 9 kuud rindel. Läbisin Tallinnas selle nädalase praktika iseenda peal katsetades. Me teemegi esimesed katsed just iseenda peal. See annab võimaluse luua seos aju ja keha vahel, võimaluse olla kontaktis oma kehaga siin ja praegu. Tulemuseks ja üheks tähtsaks järelduseks on see, et kuna ma hoian tähelepanu praegusel hetkel, siis need mõtted, mis on peas keerlevad, kaovad tasapisi ära, stressitunne lahustub. Sa ei ole enam oma mõtetes kogu aeg sõjas. Tänu sellele tunneb su keha ka ennast kergemini ja stressitase langeb, laseb psüühilised pinged lõdvemaks.
Karina: Seda teraapiat saab kasutada mitte ainult sõjaväelaste vaid ka tsiviilisikute abistamiseks, sest kõik elavad praegu suures stressis ja statistika viimased uuringud näitasid, et selle tõttu on vähki haigestumus kasvanud mitukümmend protsenti. Tsiviilelanikkonnale, lähedastele on see teraapia ülimalt oluline, sõjaväelastel pole selleks aega. Kõik, mida me siit saime, anname Ukrainasse jõudes saadikutena edasi.
Kuidas sõda teie endi perekondi on puudutanud?
Viktoria: Mul näiteks on isa rindel, läks vabatahtlikuna.
Valentyna: Mu onupoeg langes Kiievi kaitsmisel.
Karina: Ukrainas ei ole ühtegi inimest, kes ei oleks sõjaga kokku puutunud. Minu peres on õnneks kõik elus, aga paljudest sõpradest ja kolleegidest olen ilma jäänud, nad on surnud.
Ivanna: Sõda algas tegelikult juba aastal 2013 ja sellest ajast peale, kuna mu mees on kaplan, oleme rindel käinud 29 korda. Mina ise olen psühholoog ja kui mind kutsutakse rindele appi, siis pean inimesi aitama ja mul peab olema endal jõudu seda teha nii vaimselt, füüsiliselt kui psüühiliselt. Teisi aidates pead olema ise terve! Kõige raskem on mitte ainult rindel olijaid aidata vaid langenute lähedasi toetada, neil on vaja psühholoogilist abi. Kõrval peavad olema inimesed, kes aitavad selle olukorraga hakkama saada.
Tamara, Viktoria, Ivanna, Valentyna, Karina: Me oleme väga tänulikud teie toetuse ja sooja vastuvõtu eest, sest see osavõtlikkus ja abi on meie jaoks väga tähtis – armastus, hoolimine ja toetus – need on hindamatud.
Koolitus toimus projekti „Ukraina vigastatud võitlejate ja nende pereliikmete vaimse tervise toetamine läbi Ukraina tervishoiu- ja haridustöötajate koolitamise ja koostöö“ raames. Ukraina tervishoiuvaldkonda abistatakse Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskuse ESTDEV toetusel.
